Ukraina-Venemaa suhted
Ukraina-Venemaa suhted on kahepoolsed suhted Ukraina ja Venemaa vahel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina kuulutas 1991. aastal end Nõukogude Liidust iseseisvaks. NSVL järelkäijariik Venemaa nõustus 1994. aasta Budapesti memorandumiga austama Ukraina riigipiiri.[1]
Kui Venemaa presidendiks said Vladimir Putin, sai osaks tema ambitsioonist hoida Ukraina majanduslikult ja poliitiliselt Venemaaga tihedalt seotud. Esialgu oli tema strateegia pehme sundimine, kuid aja jooksul muutus see jõulisemaks ja agressiivsemaks. Ukraina eksportis oma toodangut peamiselt Venemaale, kõrgeimatel julgeolekupositsioonidel töötasid Venemaa passi omavad isikud ja Ukraina oli sõltuv Venemaa gaasist. Venemaa narratiivid ja vene keel domineerisid Ukraina meedia- ja kultuuriruumis. Ukraina põhiseadusse lisati Venemaa nõudmisel neutraalsus, mis takistas Ukraina liitumist NATO-ga. Enne 2018. aastat puudus Ukrainas iseseisev õigeusu kirik ja Vene Õigeusu Kirikul oli Ukrainas täielik jurisdiktsioon kanoonilise territooriumi üle.[1]
Konfliktikohaks kujunes ka vaidlus Sevastopoli linna ja Krimmi poolsaare (endise NSV Liidu Musta mere laevastiku tugibaasi) kuuluvuse üle. 1991. aasta detsembris hääletati Krimmis Ukraina iseseisvuse poolt, kuid juba 1992. aastal algatasid kohalikud venelased kampaania Krimmi tagastamiseks Venemaale. 1997. aastal sõlmitud Vene-Ukraina sõpruse, koostöö ja partnerluse lepinguga tunnustas Venemaa taas Ukraina piire ja territoriaalset puutumatust, ent ka pärast seda kordasid Vene poliitikud mõnikord nõudmisi Krimmi üleandmiseks Venemaale.[2][3] 2010. aasta kokkulepe tagas, et Venemaa Musta mere laevastik võis Krimmi jääda edasi veel aastakümneteks.[1]
Sõda
[muuda | muuda lähteteksti]Kui ukrainlased kukutasid 2014. aastal revolutsiooniga venemeelse Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši, pages ta Venemaale. Euromaidanile järgnenud segastel aegadel tungis Venemaa roheliste mehikestega üle Ukraina riigipiiri ja annekteeris Krimmi 2014. aasta märtsis. Seejärel soosis Venemaa separatistlikke liikumisi Ida-Ukrainas, mis algatas Vene-Ukraina sõja. Sõda eskaleerus 2022. aastal, kui Venemaa tungis täiemahuliselt Ukrainasse.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 "Ukraine-Russia relations". Chatham House. 24. november 2021.
- ↑ Merle Maigre "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos" Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)
- ↑ Külli-Riin Tigasson "Krimm – kas järgmine sihtmärk?" EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)